3. mail tähistatakse kogu maailmas Pressivabaduse päeva, mille eesmärk on tõsta teadlikkust ajakirjanike ja meediaväljaannete vabaduse ja sõltumatuse tähtsusest ühiskonnas. Tänavune pressivabaduse päev tähistab 30. juubelit ning selle keskmes on sõnavabadus kui kõigi teiste inimõiguste tõukejõud. See tähistab sõnavabaduse võimaldavat elementi nautida ja kaitsta kõiki teisi inimõigusi. Ühes Eesti meediaväljaannetega Postimees, Eesti Päevaleht ning Õhtuleht, juhime avalikkuse tähelepanu vaba ajakirjanduse põhimõtetele ning meedia sõltumatuse kaitsmisele. Soovime, et kõigil oleks võimalus ja vabadus alati näha tervikpilti.
Miks me räägime pressivabadusest?
Pressivabadus on üks demokraatia alustalasid, sest see võimaldab inimestele juurdepääsu mitmekesisele ja usaldusväärsele teabele, mis on vajalik informeeritud otsuste tegemiseks. Sõltumatu ja vaba press aitab võrdselt levitada erinevaid vaatenurki ning edendada arutelu ja debatti ühiskonnas.
Rahvusvaheline üldsus seisab silmitsi mitme kriisiga; konfliktid ja vägivald, rännet soodustav püsiv sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus, keskkonnakriisid ning väljakutsed inimeste tervisele ja heaolule üle kogu maailma, samas kui desinformatsioon ja desinformatsioon veebis ja väljaspool seda vohab, avaldades tõsist mõju demokraatiale, õigusriigile ja õigusriiki toetavatele institutsioonidele ning inimõigustele..
Maailmas toimuv on kaasa toonud polariseerunud poliitilise ja ühiskondliku diskurse, millega on paljudes riikides ajakirjanike ja meediaväljaannete töövabadus piiratud või ohus. Ajakirjanike vastu suunatud rünnakud, tsensuur ja valitsuse poolne mõjutamine on vaid mõned näited probleemidest, mis võivad takistada pressivabadust. Seetõttu on oluline rõhutada selle tähtsust ning toetada ja kaitsta ajakirjanike ja meediaväljaannete vabadust ja sõltumatust.
Ülemaailmne pressivabaduse päev pakub võimalust juhtida tähelepanu nendele küsimustele ning innustada riike ja valitsusi võtma vastu meetmeid, et edendada ja kaitsta pressivabadust kogu maailmas. Õigus sõnavabadusele on kõigi teiste inimõiguste eeltingimus ja tõukejõud.
Ajalugu
Ülemaailmse pressivabaduse päeva kuulutas välja ÜRO Peaassamblee 1993. aasta detsembris. Pressivabaduse iga-aastaseks tähistamise kuupäevaks valiti 3. mai, mis on ajakirjandusvabaduse toetamise algatuste näol tegude päev. Samuti päev, mil hinnatakse maailmas ajakirjandusvabaduse olukorda, antakse eeskätt valitsustele selge noot nende kohustusest toetada õigust sõnavabadusele. Samal ajal õhutatakse selle päeva tähistamisega arutelu ka avalikkuse ning meediaprofessinaalide seas ja mälestatakse ajakirjanikke, kes oma tööd tehes on elu kaotanud.
2023. aasta pressivabaduse päev maailmas
Tänavuse pressivabaduse päeva keskseks teemaks on „Õiglase tuleviku kujundamine. Sõnavabadus kui kõigi teiste inimõiguste tõukejõud.” (inglise keeles: Shaping a Future of Rights. Freedom of expression as a driver for all other human rights)
Tänavune maailma pressivabaduse päev tähistab 30. aastapäeva ning on üleskutse panna ajakirjandusvabadusele ning sõltumatule, pluralistlikule ja mitmekülgne meedia taas keskmesse kui vajalik võti kõigiks teisteks inimõigusteks. Tänavune aastapäev langeb kokku Viini konverentsi ja selle inimõiguste deklaratsiooni ja tegevusprogrammi 30. aastapäevaga, millega loodi olulised inimõigusi kaitsvad institutsioonid, ning inimõiguste ülddeklaratsiooni 75. aastapäevaga. Sel puhul arutleb ülemaailmne üldsus ja seab päevakorda nii inimõiguste arendamise kui ka nende kaitsmise pidevalt muutuvas maailmas. Ülemaailmne pressivabaduse päev annab võimaluse keskenduda sõnavabadusele ning inimõiguste tegevuskava elluviimisele globaalselt (sisu on tõlge UNESCO kodulehelt).
3. mail ajakirjad ja ajalehed soodsamalt
3. mail on pressivabaduse päeva puhul kõikide ajakirjade ja ajalehtede tellimused Sirvi e-poes 20% soodsamad ning R-Kioski poodides üksiknumbrid 50% soodsamad.
MINE AJAKIRJU JA AJALEHTI VALIMA